Austraalia põlisrahvaste telesaatejuht lahkus saatest rassistliku vastureaktsiooni tõttu
CANBERRA, Austraalia — Tuntud Austraalia põlisrahvaste ajakirjanik Stan Grant teatas, et pärast esmaspäeva loobub ta televisiooni võõrustajakohustustest, kuna vaatajad reageerisid rassistliku kuritarvitamisega tema kommentaaridele kuningas Charles III kroonimise ajal ajaloolise aborigeenide võõrandamise kohta.
Austraalia põlisrahvaste Wiradjuri hõimu liige ja USA-s asuva CNN-i endine rahvusvaheline korrespondent Grant on olnud kriitika all pärast seda, kui ta osales 6. mail Londonis toimuvale kroonimistseremooniale eelnenud paneeldiskussioonis Australian Broadcasting Corp. Teemad hõlmasid tõuget, et Austraalia riigipeana Briti monarh asendaks president ja kolonisatsiooni all kannatavad põlisrahvad.
Kriitikud kurtsid, et ABC oli kroonimise piduliku meeleolu rikkunud.
Tema toetajad ütlevad, et tema seisukohtade ebatäpne ja sütitav kajastamine peavoolumeedias on õhutanud sotsiaalmeedias rassiliselt kuritahtlikke ja ähvardavaid isiklikke rünnakuid, mis on uudisteveterani kurnanud.
Pärast enam kui 30-aastast uudistekogemust Austraalia televisioonis kirjutas Grant reedel oma tavalises ABC veebiveerus, et esmaspäev on lähitulevikus viimane kord, mil ta juhib oma iganädalast riiklikku paneeldiskussioonisaadet “Q+A”, kuna uudistemeedia ja sotsiaalmeedia kuritarvitamine.
„Võtan aja maha, sest oleme taas näidanud, et meie ajalugu – meie karm tõde – on meedia jaoks liiga suur, liiga habras, liiga väärtuslik. Meedia näeb ainult lahingujooni, mitte sildu. See näeb ainult poliitikat,” kirjutas Grant. «Meedia on muutnud avaliku arutelu lõbustuspargiks. Sotsiaalmeedia on halvimal juhul närune vaatemäng. Groteskne burlesk. Elud on taandatud mõnitamiseks ja mõnitamiseks.”
“Ma ei taha sellest osa. Ma tahan leida armukoha, mis on kaugel meedia haisust,” ütles Grant.
Grantil paluti osaleda paneelis “Wiradjuri mehena, et arutada oma perekonna kogemusi ja monarhia rolli Austraalias põlisrahvaste ajaloo kontekstis,” ütles ABC uudistedirektor Justin Stevens avalduses.
“Vastutus kajastuse eest lasub ABC uudistehaldusel, mitte Stan Grantil,” ütles Steven.
Sajad ABC kolleegid, ajakirjanikud ja toetajad, kes kandsid silte, sealhulgas “Seisame Staniga” ja “Me lükkame rassismi tagasi”, kogunesid esmaspäeva pärastlõunal ABC Sydney peakorteri juurde, et avaldada toetust Grantile.
Granti ajakirjanikust tütar Lowanna Grant rääkis rahvahulgale nende perekonda tabanud rassistlikust väärkohtlemisest.
“On tõesti raske näha, kuidas ta võitleb ja et ta on pidanud toime tulema (taluma) rassismi ja vastiku roppuse, mis võrgus on olnud,” ütles ta.
Tema ema ja Stan Granti esimene naine Karla Grant – samuti põlisrahvaste reporter – rääkisid kogunemisel, et rassiline kuritarvitamine oli nii põlisrahvaste ajakirjanike kui ka Granti perekonna jaoks pidev probleem.
“See on aastate ja aastate rassismi kuhjumine, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma,” ütles Karla Grant.
Põlisrahvaste ajakirjanik Narelda Jacobs ütles, et ta koges ka isiklikke rünnakuid põlisrahvaste vaatenurkade jagamise pärast.
“Näha teda praegu Austraalia ühelt kõrgeimalt ametikohalt määramata ajaks tagasi astumas, tundub leinana. See on kaotuse tunne,” ütles Jacobs oma tööandjale 10 Network televisionile.
“Me kõik oleme kogenud isiklikke rünnakuid. Iga kord, kui mul palutakse rääkida millestki, millesse ma kirglikult suhtun, pean võtma hetke ja mõtlema, kas see on tõesti seda väärt,” rääkis Jacobs.
Austraalia põlisrahvad moodustavad 3,2% rahvastikust ja on Austraalia kõige ebasoodsamas olukorras olevad etnilised vähemused.
Poliitiline lõhe tekkis vasaktsentristliku Tööpartei valitsuse plaani üle korraldada sel aastal rahvahääletus, mille käigus luuakse põlisrahvaste esinduskogu, mida tuntakse kui Hääle parlamendile ja mis nõustaks seadusandjaid põlisrahvaste elusid mõjutavates küsimustes.
Peamised konservatiivsed parteid on sellisele põhiseaduse muutmisele vastu ja väidavad, et see lõhestaks rahvast rassilise joone järgi.
National põlisrahvaste televisioon, rahvusringhääling, mida tuntakse nimega NITV, teatas pühapäeval, et teeb Twitteris postitustes pausi, sest: “Meil on küllalt rassismist ja vihkamisest, mida me sellel platvormil iga päev näeme ja kogeme.”
NITV saatejuht John Paul Janke ütles, et rassilise vihkamise sõnumid on suurenenud seoses avaliku aruteluga saates Hääl parlamendile.
“Väärkohtlemine, mida me praegu näeme, ei ole uus, kuid see on kasvanud uue intensiivsusega,” ütles Janke.
Üha nähtavamaks muutuv neonatslik liikumine on ajendanud mitut Austraalia osariiki haakristid keelustama ning jalgpallivõistlused on kehtestanud sanktsioonid, et püüda tõrjuda pealtvaatajate rassilist kuritarvitamist, mis on suunatud põlisrahvaste mängijatele.
Austraalia Monarhistlik Liiga esitas ABC-le teabevabaduse taotluse ülekande kavandamise kohta, et teha kindlaks, “kuidas sellel haletsusväärsel pöördel lasti juhtuda”, ütles liiga esimees ja endine senaator Eric Abetz.
“Saate suunamine monoloogiks kõigest, mis võib meie suure riigiga valesti olla, ja seejärel selle kõige ladestamine meie põhiseadusliku monarhia jalge alla oli nii karjuv absurdne kui ka sündmuse kuritarvitamine,” ütles Abetz avalduses. “See teabevabaduse taotlus paljastab väärastunud mõtlemise ja need, kes vastutavad selle enneolematu ja põhimõteteta ülevõtmise eest, mis oleks pidanud olema erakordselt ajaloolise sündmuse faktiline kommentaar.”
Grant ütles, et pärast kroonimist on ta näinud, et inimesed “meedias valetavad ja mu sõnu moonutavad”. Ta ütles, et teda ja tema perekonda „lükati regulaarselt rassiliselt mõnitama või väärkohtlema” ning keegi ABC-st pole teda pärast kroonimist avalikult toetanud.
ABC tegevdirektor David Anderson vabandas Granti ees pühapäeval töötajatele saadetud e-kirjas, öeldes, et Granti kogemused pärast kroonimist on ettevõtte jaoks olnud “ängistavad ja vastandlikud”.
Stevens ütles, et korporatsioon kaebas sel aastal Twitterile sotsiaalmeediaplatvormil avaldatud Granti rassistliku kuritarvitamise üle. Kõik Granti vastu suunatud ähvardused suunatakse politseile, ütles Stevens.
Meedias kajastatud Granti panus paneeldiskussiooni oli “ebaõiglane, ebatäpne ja vastutustundetu,” ütles Stevens.
ABC ombudsman uuris avalikke kaebusi saate kohta. ABC ei kommenteerinud News Corpi teateid, mille kohaselt oli kroonimise saate kohta üle 1000 kaebuse.
News Corp teatas, et ABC saade keskendus suures osas vabariigi liikumisega seotud küsimustele ning monarhia ja selle koloniaalettevõtte poolt põlisrahvaste vastu tekitatud laialdasele kahjule.
Anderson ütles, et mõnede kommertsmeedia väljaannete “ABC-vastased teated” olid “püsivad ja vitrioolsed”, ning teatas, et vaatab, kuidas ABC reageerib personali puudutavale rassismile.
“Rassismi ei tohi kunagi taluda ja ma olen nördinud, et Stan on sellise haige käitumisega kokku puutunud,” ütles Anderson. “Sellel on tegelikud tagajärjed ABC saatejuhtidele ja ajakirjanikele, keda isiklikult rünnatakse ja sõimatakse.”