TER APEL, Holland — See on tuttav vaatepilt selles kõrvalises maalinnas: pearäti ja paksu talvemantliga migrant, kes tassib tasasel maastikul oma asju ülerahvastatud vastuvõtukeskusesse.
Paljudele siin ja mujal selles rahvas, mida kunagi tunti sallivuse majakana, on see liiga tuttav.
“Immigratsioon väljub kontrolli alt,” ütles Henk Tapper, külastades oma tütart Ter Apelis kaks nädalat enne 22. novembril Hollandis toimuvaid parlamendivalimisi.
Poliitilise spektri kandidaadid teevad kampaaniat lubadustega tegeleda rändeprobleemidega, mis on esile kerkinud Ter Apelis, mis asub veidi üle 200 kilomeetri (120 miili) Amsterdamist kirdes. Kunagi peamiselt oma kloostri poolest tuntud linn on nüüdseks saanud Hollandi võitluse sünonüümiks suure hulga varjupaigataotlejate vastu.
2022. aasta suvel olid sajad migrandid sunnitud väljas magama, sest vastuvõtukeskus oli täis. Organisatsiooni Piirideta Arstid Hollandi filiaal saatis migrante aitama meeskonna, mis esimest korda oli sunnitud lähetama Hollandisse.
Keskus on ikka veel ülerahvastatud ja kohalikud kurdavad kuritegevuse ja avaliku korra probleemide üle, mille süüks panevad sisserändajad, kes väikeste rühmadena külast läbi rändavad.
Kuid see ei puuduta ainult varjupaigataotlejaid. Erakonnad lubavad ka karmilt võidelda töömigrantide ja välisüliõpilaste vastu, kes moodustavad praegu umbes 40% ülikoolidesse registreerunutest.
Tapper ütles, et kavatseb hääletada islamivastase seadusandja Geert Wildersi Vabaduspartei poolt, mis pooldab varjupaigataotlejate arvu peatamist ning ELi ja ÜRO pagulasi ja asüüli käsitlevatest lepingutest ja lepingutest loobumist.
Rändedebatt Hollandis kajab üle Euroopa, kus valitsused ja Euroopa Liit otsivad võimalusi rände ohjeldamiseks. Itaalia teatas hiljuti plaanist majutada asüülitaotlejaid Albaaniasse.
Saksamaal on vasaktsentristlik valitsus ja 16 osariigi kuberneri kokku leppinud paljudes meetmetes, et piirata riiki suunduvate migrantide suurt hulka. Need hõlmavad varjupaigamenetluste kiirendamist ja varjupaigataotlejate hüvitiste piiramist.
Ametist lahkuv peaminister Mark Rutte kuulus suvel Tuneesiat külastanud EL-i delegatsiooni, et sõlmida Põhja-Aafrika riigiga kokkulepe, mille eesmärk on võidelda migrantide sageli surmava smugeldamisega üle Vahemere.
Samal ajal nõuavad paljud Hollandi valijad karmimat sisepoliitikat selles riigis, mis oli kunagi kuulus oma avasüli pagulaste suhtes, mis ulatusid tagasi palveränduri isadeni, kes elasid Leidenis pärast Inglismaalt usulise tagakiusamise eest põgenemist ja enne merele asumist. nüüd Ameerika Ühendriigid.
Üks peamisi kandidaate Rutte järglaseks on endine pagulane. Nüüd pooldab paremtsentristliku Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) juht Dilan Yeşilgöz oma adopteeritud riigi muutmist vähem vastutulelikuks.
“Meie seadused, meie eeskirjad on … palju atraktiivsemad kui meid ümbritsevate riikide seadused ja määrused, mis muudab meid inimeste jaoks siia atraktiivsemaks,” ütles ta Associated Pressile.
Yeşilgöz on Türgi inimõiguslaste tütar, kes põgenes lapsepõlves Hollandisse.
“Olen ise pagulane, pean ma väga oluliseks, et me võtaksime vastu otsused, et tagada tõelistele pagulastele turvaline koht,” ütles ta. “Ja poliitikud, kes keelduvad tegemast neid raskeid otsuseid, ütlevad tõelistele pagulastele, aga ka Hollandi avalikkusele: “Te olete omaette.””
Hääletus kujuneb väga tihedaks, VVD ja hiljuti asutatud konservatiivne populistlik partei Uus Ühiskondlik Leping juhivad küsitlustes vasaktsentristlikku leiboristide ja roheliste vasakpoolsete bloki.
Hollandi ametliku statistikaagentuuri andmetel saabus eelmisel aastal Hollandisse veidi üle 400 000 sisserändaja – sealhulgas varjupaigataotlejad, Hollandisse tööle tulevad välismaalased ja ülemere üliõpilased. Seda arvu suurendasid tuhanded ukrainlased, kes põgenesid Venemaa sissetungi tekitatud sõja eest.
Süüria laagris palestiinlastest vanematele sündinud Ekram Jalboutt sai Hollandis varjupaiga ja talle ei meeldi see, mida ta migratsiooniteemalises debatis näeb. “Ma vihkan mõtet selles poliitilises mängus selle rändekaardiga mängida,” ütles ta Hollandi pagulasnõukogu peakorteris, kus ta praegu töötab.
Hiljuti moodustatud partei Uus Ühiskondlik Leping soovib kehtestada Hollandisse lubatava 50 000 migranti aastas “suunislae”, sealhulgas varjupaigataotlejad, töörändajad ja üliõpilased. Koos VVD-ga tahetakse kehtestada asüülisüsteem, mis eristab tagakiusamise ja sõja eest põgenevaid inimesi. Viimasel rühmal oleks vähem õigusi, sealhulgas õigus perekondade taasühinemisele. Toredad arutelud selliste sammude üle kukutasid juulis viimase Hollandi valitseva koalitsiooni.
Uute saabujate arv sulandub veel ühe suure probleemiga, mille Tapper esile tõi – kroonilise eluasemepuuduse selles umbes 18 miljoni elanikuga rahvarohkes riigis.
“Välismaalastele on maju ja hollandlased saavad vaevalt maja hankida … see on siin Hollandis veidi kummaline,” ütles ta.
Rände mahasurumise pooldajad väidavad, et pagulasstaatuse saanud inimesed suunatakse ka kiiresti nappidesse sotsiaalkorteritesse ja nad võivad hüpata hollandlastest, kes võivad aastaid ootenimekirjades vireleda.
Hollandi pagulasnõukogu väidab, et pagulased moodustavad vaid väikese osa inimestest, kelle sotsiaalkorterite taotlusi menetletakse kiiresti.
“Poliitiline debatt varjupaiga ja rände üle on väga polariseeritud,” ütles nõukogu pressiesindaja Anna Strolenberg. “Me näeme, et enamik erakondi pakub lahendusi, mis on liiga lihtsustatud, mitte realistlikud ja tegelikult kasutavad nad ära inimeste kõhutunde.”
___
Jälgige AP globaalse rände kajastamist aadressil https://apnews.com/hub/migration
