Iisraeli-Hamasi sõda käsitleva Kairo rahutippkohtumise kokkuvõtted

AIisraeli-Hamasi sõjas, mis on aastakümnete jooksul väldanud lahendamatu konflikti veriseim taastekke, kutsus Egiptus kokku maailma liidrid laupäeval Kairos tippkohtumisele, et jõuda läbirääkimisteni relvarahu üle ja tagada humanitaarabi.

Kuid puudu olid sõdivad osapooled ise, juhtivad poliitikud ja eksperdid kahtlust tekitama tippkohtumine muudaks midagi juba enne selle algust.

Tippkohtumine toimus kaks nädalat pärast seda, kui Gazat valitsev Palestiina sõjaline rühmitus Hamas tungis Iisraeli, tappes 1400 inimest ja võttes 200 pantvangi. Iisraeli võimud teatasid.

Iisrael valmistub nüüd maapealseks invasiooniks pärast Gaza abi ja elektri katkestamist ning territooriumi lakkamatut pommitamist, tappes vähemalt 4385 palestiinlast. Hamasi juhitav tervishoiuministeerium teatas.

Tippkohtumisega samal päeval veeresid pärast päevi kestnud diplomaatilist tüli Egiptuse Rafahi ülesõidukoha kaudu ümberpiiratud ribale 20 abiautot, mis vedasid toitu, vett ja ravimeid.

Ühendatud rahvad ütles, et abist ei piisa: Varem sisenes ribale 100 veoautot päevas, et aidata rohkem kui kahte miljonit inimest. Vähestel uutel veoautodel puudus ka kütus, mis ütlesid abiorganisatsioonid oli ülioluline haigla generaatorite töös hoidmiseks ja vee puhastamiseks.

Euroopa liidrid, kes poliitiliselt pingutasid Iisraeli toetamise ja Gazas humanitaarõiguste säilitamise vahel, arutasid, kas osaleda rahutippkohtumisel, Financial Times teatas.

Uurige, mis juhtus Kairos, kui maailma liidrid kogunesid.

Kes osales Kairo rahu tippkohtumisel?

Osalejad tippkohtumisel Nende hulka kuulusid Jordani Läänekallast valitseva Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas ning Jordaania, Iraagi ja enamiku Pärsia lahe riikide liidrid.

Paljud Euroopa riigid saatsid oma pead või välisministrid, samuti Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liit. Esindajad olid ka Venemaalt, Lõuna-Aafrikast, Hiinast ja Jaapanist.

Osales ka ÜRO peasekretär António Guterres, kes külastas päev enne tippkohtumist Egiptuse piiril Gazaga, et paluda humanitaarabi võimaldamiseks avada Rafahi piiripunkt.

Tabelist olid puudu sõdivad pooled ja teine ​​võtmemängija Iraan. Iraan on oluline, sest ta on rahastanud nii Hamasi kui ka Liibanoni mässulist rühmitust Hizbollah, mis osaleb nende kahe riigi piiril kokkupõrgetes Iisraeli vägedega.

Liibanoni poliitik rääkis Politicole tõenäoliselt ei avaldaks tippkohtumine nende puudumiste tõttu mingit mõju.

USA saatis ajutise asjuri suursaadik oma Egiptuse saatkonnast, kuid mitte ühtegi kõrget ametnikku president Joe Bideni administratsioonist. Iisraeli kauaaegne liitlane Biden on propageerinud Iisraeli õigust end pärast Hamasi rünnakut kaitsta, kuigi ta hoiatas Iisraeli, et ta ei peaks oma vastuses raevu ära sööma.

Sel nädalal pani USA veto ÜRO selle nädala resolutsioonile, milles nõuti lahingute peatamist, et lubada Gazasse humanitaarabi, kusjuures esindaja väitis, et selles ei mainita Iisraeli enesekaitset.

Kaks päeva hiljem, Biden võttis sotsiaalmeedias au Gazasse abi saatmise tehingu vahendamise eest ja kahe ameeriklasest pantvangi vabastamise eest Hamasi poolt, mille üle pidas läbirääkimisi Katari valitsus.

Mida ütlesid maailma juhid?

Juhid käsitlesid suures osas seda, kuidas nad saaksid sõja lõpetada, tsiviilelanikke kaitsta, pantvange vabastada, humanitaarabi kohale toimetada ja iisraellastele ja palestiinlastele kahe riigi lahendust leida.

“Palestiina rahva kaebused on õigustatud ja pikad,” ütles Guterres. “Miski ei saa õigustada Hamasi taunitavat rünnakut, mis terroriseeris Iisraeli kodanikke, ja need põhjendamatud rünnakud ei saa kunagi õigustada Palestiina rahva kollektiivset karistamist.”

Araabia liidrid, sealhulgas Abbas, Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi ja Jordaania kuningas Abdullah, kritiseerisid tugevalt Iisraeli Gaza piiramist ja palestiinlaste sunniviisilist ümberasutamist.

Abdullah mõistis hukka vägivalla kõigi tsiviilisikute vastu Iisraelis, Gazas ja Läänekaldal. Ta nimetas Gaza pommitamist “igal tasandil julmaks ja mõistusevastaseks”.

“See on ümberpiiratud ja abitute inimeste kollektiivne karistus,” ütles ta. “See on rahvusvahelise humanitaarõiguse räige rikkumine. See on sõjakuritegu.”

Lääne liidrid olid oma Iisraeli-vastastes kommentaarides mõõdukamad, väljendades samas muret tsiviilisikute ja humanitaarkriisi pärast.

Kuni 100 000 palestiinameelset meeleavaldajat marssis läbi Londoni tänavate, et nõuda Gaza piiramise lõpetamist, ütles Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly. rääkis tippkohtumisel ta on rääkinud otse Iisraeli valitsusega selle kohustusest austada rahvusvahelist õigust ja kaitsta Gazas tsiviilelusid.

“Hoolimata uskumatult keerulistest oludest olen nõudnud Iisraeli sõjaväelt distsipliini, professionaalsust ja vaoshoitust,” ütles Cleverly.

Kanada välisminister Mélanie Joly ütles, et “toetame Iisraeli õigust enesekaitsele vastavalt rahvusvahelisele õigusele”, tõstes samas häiret Gaza humanitaarkatastroofi pärast.

Joly ütles, et tema ja paljud teised juhid on mures ka sõja leviku pärast Iisraelist ja Gazast väljapoole ning väljendas muret Iraani rolli pärast, kes laua taga ei viibi, ja tema volitatud esindajate tegevuse pärast.

Hamas teatas, et järgnes tippkohtumisele “huviga”, avaldatud avalduses Telegramm.

“Me hindame kõiki jõupingutusi, mida tehti Iisraeli agressiooni peatamiseks meie rahva vastu, ning hindame ka riikide kõiki toetavaid seisukohti tippkohtumisel, mis toetasid Palestiina rahva õigusi ja vastupanu ning lükkasid tagasi Iisraeli plaanitud kavatsused riigist välja saata. meie inimesed,” seisis avalduses.

TIME on e-posti teel ühendust võtnud Iisraeli välisministeeriumiga, et saada kommentaari oma puudumise ja tippkohtumise kohta.

Mida tippkohtumine saavutas?

Seal polnud sõdivaid pooli ja nende toetajaid ning maailma liidreid ühisavaldust ei avaldanud tippkohtumise lõpus, näidates lõhet. See tähendab, et pole kindlaid dokumenteeritud eesmärke, mille nimel töötada, ega survet, mida kummalegi poolele avaldada.