Mida Loki mõtles, kui ta ütles “Loki” 2. hooaja finaalis “Me sureme koos surmaga”?
See artikkel sisaldab keskmise taseme spoilereid Loki hooaeg 2, osa 6.
Viimase episoodi juures on nii palju asju, mis segavad Loki hooaeg 2, Loki sisemisest loogikast, mis libiseb läbi möödunud hooaja sündmuste ajal multiversumi päästmise eesmärgil, kuni selle šokeeriva, meelt pajutava lõpuni. Nullistame hetkeks aga uudishimuliku mõttevahetuse Tom Hiddlestoni „Pahanduse jumala“ ja Jonathan Majorsi „He Who Remains“ vahel.
Kui aeg libiseda tagasi saatuslikule kokkupõrkele tsitadelli juures aegade lõpus, nagu algselt nähti Loki 1. hooaja finaalis avastab Loki, et Tema, kes jääb, andis talle oma aja libisemisvõime omamoodi kindlustusena, et kaitsta end surma eest, kuna ta teadis, et Sylvie kavatseb ta tappa. See paneb Loki lausuma fraasi: “Me sureme koos surejatega … me sünnime koos surnutega.” Aga millest ta siin räägib?
Loki“Me sureme koos surevatega” tsitaat, selgitas
Loki tsiteerib tegelikult Väike Gidding, inglise poeedi TS Ellioti luuletus, mis avaldati esmakordselt 1942. aasta septembris. Nagu selle loomise ajast arvata võis, kavatses Elliot teose kriitikaks inimkonna suutmatuse kohta põgeneda „sõjatsüklist”. Sünni ja surma kõrvutamine ning selle tsüklilised teemad muudavad selle aga Loki jaoks ideaalseks luuletuseks, arvestades 2. hooaja kinnisideed kõige ringikujulisega.
Võtke näiteks Ouroboros, kelle nimi viitab iidsele sümbolile madu, kes sööb oma lugu, kujutab endast ajaratast ja taassündi. 2. hooaja finaalis saab selgeks, miks Loki on kasutanud neid jooksvaid motiive läbi oma osade – sest kogu hooaeg murrab end tagasi, kui pahanduste jumal vaatab uuesti läbi 1. hooaja finaali sündmused. Tsiteerides Teda, kes jääb, “reinkarnatsioon, kallis”.
Naljakas on see, et see on juba teine kord, kui TS Elliot ilmub Marveli kontekstis, kuna Alfred Molina Otto Octavius tunnistas Tobey Maguire’i filmile Peter Parkerile, et tema arvates oli Ellioti luulet raskem mõista kui arenenud teadust. Ämblikmees 2. Ilmselt on Loki siiski midagi salajast maaluule armastajat. On selge, et ta on veetnud osa oma pikast ja pikast elueast raamatukogus.