Netanyahu lükkab tagasi idee, et Palestiina omavalitsus juhib Gazat
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et tema riik peab säilitama julgeolekukontrolli Gaza sektori üle “nii kaua kui vaja” ja vihjas, et ta ei näe seal lääne toetatud Palestiina omavalitsusel mingit haldusrolli – vähemalt selle praegusel kujul.
Laupäeva õhtul televisioonis edastatud pressikonverentsil esinedes läks hr Netanyahu oma nägemusest Gaza kohta avalikult välja, kui ta oli varem teinud, pärast seda, kui Iisraeli sõjaline kampaania seal enklaavi kontrolliva Hamasi vastu lõppes. Ta ütles, et Palestiina enklaav peab olema demilitariseeritud ja Iisraelil peab olema võimalus siseneda Gazasse oma äranägemise järgi, et tulla toime seal tajutavate ohtudega.
Tema märkused näisid olevat mõnevõrra vastuolus Bideni administratsiooniga, mis eelmisel nädalal tegi selgeks, et Iisrael ei tohiks Gazat “taasokupeerida”. Riigisekretär Antony J. Blinken jättis avatuks võimaluse sõjajärgseks üleminekuperioodiks, kuid ütles, et lõpuks peab Gaza administratsioon hõlmama Palestiina juhitavat valitsemist ja Gaza ühendamist Jordani Läänekaldaga Palestiina omavalitsuse alluvuses.
Iisrael on olnud ebamäärane selle kohta, kes võiks hallata Gazat, kui ja millal Hamas kukutatakse, isegi kui see langeb üha suureneva rahvusvahelise kriitika alla humanitaarkriisi ning õhurünnakute ja sellele järgnenud maapealsete invasioonide tõttu. Gaza tervishoiuametnike sõnul on alates 7. oktoobrist Gazas tapetud üle 11 000 inimese.
Iisraeli ametnike sõnul sai sõda alguse Hamasi piiriülesest rünnakust 7. oktoobril, milles hukkus hinnanguliselt 1200 inimest ja veel umbes 240 viidi pantvangideks Gazasse. Iisraeli väljakuulutatud sõjaeesmärgid on lammutada Hamasi sõjalised võimed ja võime Gazat valitseda, samuti tuua pantvangid koju tagasi.
Kuid laupäeval andis hr Netanyahu mõista, et lääneriikide toetatud Palestiina omavalitsus ei tegele Gazas tsiviilasjadega, kui ta ei muuda oma käitumist ja kui selle liider president Mahmoud Abbas mõistab otse hukka 7. oktoobri rünnaku Iisraeli vastu – midagi hr. Abbas on seni sellest hoidunud.
Hr Netanyahu ei maininud võimu nimepidi, kuid ütles, et administratsioonil, mis õpetab lastele Iisraeli vihkamist, maksab raha iisraellaste vastu suunatud rünnakutes süüdi mõistetud ründajatele ega ole Hamasi rünnakut hukka mõistnud – kõik tavalised Iisraeli süüdistused, ei oleks kodanikurolli. Palestiina omavalitsuse vastu, kes teostab piiratud enesevalitsust okupeeritud Läänekalda osades.
“7. oktoobri veresaun tõestas lõplikult, et igas kohas, kus Iisraelil ei ole julgeolekukontrolli, juurdub terrorism,” ütles Netanyahu. “Lõpuks tuleb see tagasi, et meid tabada ning see kehtib ka Juudamaa ja Samaaria kohta,” lisas ta, viidates Läänekaldale selle piibellike nimedega.
Ta ütles, et see on põhjus, miks ta ei nõustu “mingil tingimusel” Gaza julgeolekukontrollist loobuma.
Abbasi pressiesindaja Nabil Abu Rudeineh rõhutas pühapäeval, et iga Iisraeli katse eraldada Gaza Läänekallast on määratud läbikukkumisele. Ilmselgelt vastuseks hr Netanyahu sõnavõttudele ütles hr Abu Rudeineh Palestiina võimu ametliku uudisteagentuuri Wafa kommentaarides, et “Iisraeli okupatsiooni tugevdamine Läänekaldal, Gazas ja Ida-Jeruusalemmas ei too kellelegi julgeolekut. .”
Abu Rudeineh lisas, et stabiilsus saavutatakse ainult Iisraeli okupatsiooni lõpetamise ja iseseisva Palestiina riigi loomisega neis piirkondades.
Hr Netanyahu, konservatiiv ja Iisraeli kõige kauem ametis olnud peaminister, on sõjas süüdistust esitanud keset heakskiidureitinguid. Tema valitsuskoalitsiooni võtmeosa moodustavad ultranatsionalistlikud parteid ei näe Palestiina omavalitsust partnerina ning pärast 7. oktoobri rünnakuid on iisraellaste seas laialdane üksmeel, et Hamas tuleb Gazast välja tõrjuda – kuigi see on täielik. kõrvaldamine osutub tõenäoliselt võimatuks.
Iisraeli valitsuse seisukoht on, et seni kuni härra Abbas ei ole Hamasi 7. oktoobri rünnakute eest otseselt hukka mõistnud, muudaks igasugune kokkulepe määrata tema võimu Gazasse rühmituse asendaja Netanyahu silmis nõrgana. paljudest iisraellastest, ütles Iisraeli valitsusametnik, kellel polnud volitusi sisearuteludest avalikult rääkida.