Prantsusmaa Macron avab Gaza abikonverentsi, pöördudes Iisraeli poole palvega kaitsta tsiviilelanikke

PARIIS — Lääne- ja araabia riigid, rahvusvahelised agentuurid ja valitsusvälised rühmitused rõhutasid kiireloomulist abivajadust Gaza tsiviilelanikele neljapäeval Pariisis toimunud konverentsil, mis toimus ajal, mil humanitaarkriis piiratud territooriumil süveneb Iisraeli tohutu õhu- ja maapealse kampaania ajal Hamasi vastu.

Kogunemine lõppes mõni tund enne seda, kui Valge Maja teatas, et Iisrael on nõustunud kehtestama neljatunnise igapäevase humanitaarabi pausi Gazas alates neljapäevast.

Eesistujariik Prantsusmaa ütles, et osalejate üldised lubadused ületasid 1 miljardi euro (1,07 miljardi dollari) rahastamist, kuigi see hõlmas ka mõningaid juba varem välja kuulutatud vahendeid, ning rõhutas, et ülemaailmne summa on veel lõplikult täpsustamata.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron avas konverentsi üleskutsega Iisraelile kaitsta tsiviilelanikke, öeldes, et “kõik elud on võrdselt väärt” ja kutsudes üles tegema pause lahingutes, et võimaldada hädasti vajamineva abi kohaletoimetamist.

“Läheses perspektiivis peame töötama tsiviilisikute kaitsmise nimel,” ütles ta. “Selleks vajame väga kiiresti humanitaarpausi ja peame töötama relvarahu poole.”

Konverents tõi kokku ametnikud enam kui 50 riigist, ÜRO-st ja humanitaarorganisatsioonidest, kuna Gaza sektorit tabab Iisrael oma sõjas Hamasi vastu, mille põhjustas võitlejate surmav sissetung 7. oktoobril Lõuna-Iisraeli.

Iisraeli võimudele ei kutsutud, kuid neid on kõnelustest teavitatud, teatas Macroni büroo. Iisrael ei saanud konverentsi kohta koheselt kommenteerida.

Rohkem kui 1,5 miljonit inimest ehk umbes 70% Gaza elanikkonnast on oma kodudest põgenenud ja Palestiina alade kriisile reageerimiseks on vaja hinnanguliselt 1,2 miljardit dollarit.

Macron ütles, et alates 7. oktoobri rünnakust kandis Hamas „vastutust palestiinlaste kohutavate tagajärgede eest”, ning kaitses taas Iisraeli õigust end kaitsta.

„Terrorismi vastu ei saa kunagi võidelda ilma reegliteta. Iisrael teab seda. Terrorismi lõks on meile kõigile ühesugune: vägivallale järele andmine ja väärtustest lahtiütlemine,» lisas ta.

Pikemas perspektiivis ütles Macron, et diplomaatiline töö peab jätkuma Lähis-Ida rahu toomiseks kahe riigi lahendusega. “Me peame oma vigadest õppima ja mitte enam leppima sellega, et rahu tuleb alati hiljem tagasi lükata.”

Konverentsil osalesid mitmed Euroopa riigid, USA ja piirkondlikud suurriigid, nagu Jordaania, Egiptus ja Pärsia lahe Araabia riigid, samuti Palestiina peaminister Mohammad Shtayyeh, kes kutsus rahvusvahelist üldsust üles “sõjale lõppu tegema”.

“Kui palju palestiinlasi tuleb tappa, et sõda lõppeks?” küsis Shtayyeh. “See, mida Iisrael teeb, ei ole sõda Hamasi vastu, see on sõda kogu Palestiina rahva vastu.”

Egiptuse välisminister Sameh Shoukry rõhutas, et Iisrael lubas Egiptuse ja Gaza vahelise Rafahi piiripunkti kaudu vaid piiratud koguses humanitaarabi ning kutsus “kogu rahvusvahelist üldsust ja eelkõige doonorriike üles jätkama Gazas asuvate palestiinlaste toetamist”.

“Juba Gazasse jõudnud abi ei ole piisav kogu elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ning Iisraeli vabatahtlikud ja tahtlikud komplikatsioonid abi kohaletoimetamisel toovad kaasa olukorra edasise halvenemise,” ütles Shoukry.

Küprose president Nikos Christodoulides andis ülevaate oma plaanist luua Gazasse humanitaarabi merekoridor, “et pakkuda jätkuvat kiiret, ohutut ja takistamatut humanitaarabivoogu” ning ütles, et plaani arutatakse “kõigi asjaomaste osapooltega, sealhulgas Iisraeliga”. Ta ütles, et plaan pakub võimalusi lühikeseks, keskmiseks ja pikemaks perspektiiviks ning abisaadetised võivad tulla Küprose Larnaca sadamast, mis asub Gazast 370 km (230 miili) kaugusel.

Algatus hõlmab humanitaarabi kogumist, kontrollimist ja ladustamist Küprosel, selle hiljem laevaga ülekandmist võib-olla Larnaca sadamast ning lõpuks selle mahalaadimist ja jaotamist Gazas.

Prantsuse ametnikud ütlesid, et nad kaaluvad ka haavatute evakueerimist haiglalaevadele Vahemerel Gaza ranniku lähedal. Pariis saatis Küprose lähedale helikopterikandja ja valmistab ette teist helikopterikandjat, mille pardal on meditsiinilised võimalused.

Itaalia välisminister Antonio Tajani ütles, et tema riik saatis Küprosele teel oleva haiglalaeva, enne kui asus konfliktipiirkonnale võimalikult lähedale.

Neljapäevased arutelud hõlmasid ka rahalist toetust Gaza tsiviilelanikele.

Macron teatas, et Prantsusmaa annab Gaza tsiviilelanikele täiendavalt 80 miljonit eurot (85 miljonit dollarit) humanitaarabi, millega Prantsusmaa rahastab sel aastal kokku 100 miljonit eurot (107 miljonit dollarit).

Teisipäeval teatas Saksamaa valitsus, et eraldab 20 miljonit eurot (21 miljonit dollarit) uut raha, lisaks vabastab 71 miljonit eurot (76 miljonit dollarit), mis on juba ette nähtud ÜRO Palestiina põgenike agentuurile.

Taani otsustas suurendada oma humanitaarabi Gaza tsiviilelanikkonnale 75 miljoni krooni (10,7 miljoni dollari) võrra, et see suunataks ÜRO agentuuride ja Rahvusvahelise Punase Risti kaudu.

Konverentsil osalesid ka Euroopa Ülemkogu president Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. 27 riigist koosnev blokk on maailma suurim abipakkuja palestiinlastele. “Oleme neljakordistanud humanitaarabi Gazale ja Läänekaldale, kuid see on peamiselt mõeldud Gazale, 100 miljoni euroni (107 miljoni dollarini),” ütles von der Leyen.

Konverentsile järgnenud pressikonverentsil nõudsid õigus- ja abirühmad viivitamatut relvarahu, mis on nende sõnul nende jaoks Gazas töötamise jaoks ülioluline.

“Oleme otsustanud teha kõik endast oleneva, kuid kui ainuke asi, mida saame ilma võitluseta, on päev või kaks, sellest ei piisa,” ütles piirideta arstide Prantsusmaa president Isabelle Defourny.

Maailma arstide asepresident Jean-François Corty ütles, et peamine väljakutse “ei ole mitte niivõrd abi mobiliseerimine, kuivõrd selle toimetamine” Gazasse.

“See, mis Gazas toimub, on rahvusvahelise õiguse rikkumiste litaania, mida pole nähtud pärast Teist maailmasõda,” ütles Amnesty Internationali peasekretär Agnès Callamard ja mõistis hukka “valimatud, ebaproportsionaalsed ja tahtlikud rünnakud”.

___

Associated Pressi kirjanikud John Leicester Le Pecqis, Prantsusmaal; Geir Moulson Berliinis; Jan M. Olsen Kopenhaagenis, Taanis; Selle raporti koostamisel osalesid Colleen Barry Milanos ja Menelaos Hadjicostis Nicosias, Küprosel.