Türgi president Recep Tayyip Erdoğan esitas pärast korduvaid viivitusi ratifitseerimiseks protokolli Rootsi vastuvõtmiseks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), teatas tema kantselei esmaspäeval.
Erdoğan lükkas Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimise edasi, kuna väideti, et Stockholm ei võtnud selget seisukohta kurdi võitlejate ja teiste rühmituste vastu, keda ta peab julgeolekuohuks. Lisaks vihastasid mitmed Koraani põletavad meeleavaldused Stockholmis ka Türgit, kes ähvardas Rootsi NATO-taotluse tagasi lükata.
Kõik 31 NATO liitlast peavad toetama Rootsi liikmelisust. Türgi ja Ungari on ainsad liitlased, kes pole seda veel ratifitseerinud. Tema büroo teatas, et protokollile on alla kirjutanud Erdoğan ja see on esitatud Türgi Suurele Rahvusassambleele.
Rootsi tervitas seda sammu. “Tere tulemast, et president Erdoğan allkirjastas Rootsi NATO ratifitseerimisprotokolli ja esitas selle Türkiye Suurele Rahvusassambleele. Nüüd algavad parlamentaarsed protseduurid. Ootame NATO liikmeks saamist,” ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus selle kuu alguses Türgit üles kiiresti ratifitseerima Rootsi liikmesuse sõjalises organisatsioonis.
“Paljud liitlased tahaksid selle ratifitseerimisel näha kiiret edasiminekut,” ütles Stoltenberg meediale pärast NATO kaitseministrite kohtumist Brüsselis. “Rootsi on täitnud oma lubaduse ja nüüd vajame Rootsi liikmelisuse ratifitseerimist.”
Rootsi ja Soome NATO taotlus
Rootsi ja tema naaber Soome loobusid aastakümneid kestnud sõjalisest mitteühinemisest pärast seda, kui president Vladimir Putin andis 2022. aasta veebruaris Vene vägedele korralduse tungida Ukrainasse, otsides kaitset NATO julgeolekuvarju all. Soome liitus sõjalise liiduga aprillis.
Soome peaminister Sauli Niinisto ütles pärast NATO-ga liitumist, et sõjalise mitteliitumise ajastu riigi ajaloos on lõppenud ja uus ajastu on alanud. Venemaa hoiatas aga “vastumeetmete” võtmise eest Helsingist tulenevate “julgeolekuohtude” lahendamiseks.
Venemaa välisministeerium teatas, et Moskva “on sunnitud võtma sõjalis-tehnilisi ja muid vastumeetmeid, et tõrjuda ohtusid meie rahvuslikule julgeolekule, mis tuleneb Soome ühinemisest NATO-ga”.
BBC andmetel on Rootsil NATO-sse väike panus, mille sõjaline võimekus on 57 000 inimest. Kuna see aga tõi ajateenistuse tagasi 2018. aastal, tõuseb praegune kuni 6000 ajateenija 2025. aastal 8000-ni.
Rootsist ja Soomest said NATO ametlikud partnerid 1994. aastal ning sellest ajast alates on neist saanud alliansi peamised panustajad. Nad on alates külma sõja lõpust osalenud mitmel NATO missioonil.
(AP sisenditega)
LOE KA | Türgi pidas pärast enesetapurünnakut kinni 1000 inimest, sealhulgas need, kes on väidetavalt seotud kurdi võitlejatega
Viimased maailmauudised
