Ühendkuningriigi valitsuskabineti ümberkorraldamine: Suurbritannia valitsuse segadus toob David Cameroni tagasi valitsusse

Ennast muutuste agentina esitlenud härra Sunaki jaoks pole see mitte ainult üllatav, vaid ka sügavalt intuitiivne valik. Hr Cameron pole midagi, kui mitte sild konservatiivsesse minevikku. Tema tehtud otsused ja poliitika, mida ta järgis, ärritavad härra Sunaki tänast valitsust – kahtlane pärand, mis aitab selgitada poliitilistes raskustes oleva peaministri heitlikku kurssi.

Vähesed avaliku elu tegelased on Brexitiga tihedamalt samastatud kui härra Cameron, kes kutsus välja Euroopa Liidust lahkumise referendumi, tegi selle vastu kampaaniat ja astus seejärel tagasi pärast seda, kui napi enamus britte, sealhulgas Sunak, hääletas selle poolt.

Ja vähesed on rohkem seotud kasinuspoliitikaga, majanduspoliitikaga, mille 57-aastane hr Cameron 2010. aastal ametisse asudes tutvustas. Seda on süüdistatud Suurbritannia avalike teenuste, sealhulgas kriisist räsitud riikliku tervishoiuteenistuse nälgimises, mis on aidanud alla tõmmata. hr Sunaki valitsuse populaarsust.

Hr Cameroni võit 2010. aastal, moodustades koalitsioonivalitsuse koos tsentristlike liberaaldemokraatidega, avas konservatiivse valitsuse pika ajastu. Ehkki hr Sunak on mõnikord selle pärandi omaks võtnud, eriti rõhuasetusega fiskaalsele vastutusele, näib ta olevat ka sellele vastu.

“Ärge kahelge,” ütles ta eelmisel kuul toimunud aastakonverentsil Konservatiivse Partei liikmetele, “on aeg muutusteks ja me oleme seda.”

Pole selge, kuidas ruudulise endise peaministri värbamine muutuse definitsiooniga sobib. Kuid hr Cameroni ametisse nimetamine teenib teist eesmärki: kuna välisminister James Cleverly asus tööle Suella Bravermani ametikohale siseministeeriumis, vajas hr Sunak kogenud ja tuttavat tegelast, kes juhiks välisministeeriumi ajal, mil toimuvad suured sõjad. Ukrainas ja Gazas.

“On võimalus – nõrk, kuid siiski võimalus -, et see annab Ühendkuningriigile intensiivse rahvusvahelise konflikti ajal ülemaailmsel areenil suurema mõjuvõimu,” ütles Londoni Queen Mary ülikooli poliitikaprofessor Timothy Bale. .

Hr Cameroni kaasamine aitab hr Sunakil oma kabineti keskmesse viia pärast perioodi, mil proua Bravermani sütitavad avaldused kutsusid esile kriitikat, et valitsus on muutunud äärmuslikuks ja reaktsiooniliseks sellistes küsimustes nagu immigratsioon. Härra Cameron tunneb suurt huvi ka välispoliitika vastu. Peaministrina lõi ta Valge Maja eeskujul riikliku julgeolekunõukogu.

“Sunak ei ole välispoliitikast nii huvitatud,” ütles peaminister Tony Blairi endine personaliülem Jonathan Powell. “See on juhtum, “kellele ma saan välispoliitikat anda, et ma ei peaks selle pärast järgmise aasta pärast muretsema?””

Kuid hr Cameroni ametisse nimetamise sisepoliitikat on “üsna raske ennustada,” ütles professor Bale, “jättes muidugi kõrvale päeva või paar segadust, mida see Suella Bravermani hilinenud lahkumise tõttu tekitab.”

Hr Cameron on Brexiti-referendumi korraldamise tõttu endiselt lõhestav isik isegi oma parteis. Mõned toorid süüdistasid teda poliitilises otstarbekuses, püüdes maha suruda partei rahutu paremtiiva. Teised ütlesid, et ta juhtis ebaselget kampaaniat Brexitite vastu, nagu Nigel Farage ja teine ​​endine peaminister Boris Johnson.

Hr Cameron põhjendas referendumi väljakuulutamist sellega, et britid väärivad hääletust riigi suhete üle Euroopa Liiduga, arvestades seda, kui palju EL on oma liikmelisuse aastakümnete jooksul muutunud.

Endine valitsuskabineti minister Michael Portillo ütles siiski, et 2016. aasta referendumi väljakuulutamine jääb meelde kui Suurbritannia peaministri eales tehtud suurim prohmakas – arvamus, mis polnud poliitilistes ringkondades ebatavaline.

Kui ITV ankur Tom Bradby intervjueeris 2019. aastal hr Cameronit tema mälestusteraamatu “For the Record” avaldamiseks, ütles ta, et vaatajad olid talle kirjutanud, öeldes: “Ma loodan, et te palute tal vabandust selle pärast jama, mille ta lahkus.”

“Ma nõustun, et minu lähenemine ebaõnnestus,” kirjutas hr Cameron oma raamatus. “Otsused, mis ma tegin, aitasid sellele ebaõnnestumisele kaasa. I ebaõnnestus.”

Eelarve kasinus, mida härra Cameron taotles oma rahanduskantsleri George Osborne’iga, on samuti heitnud pika varju tema ametiajale. Hr Cameron on kaitsnud seda poliitikat kui vajalikku vastust ülemaailmsele finantskriisile. Ta märkis, et lahkus Suurbritannia majandusest rohkemate töökohtadega kui ametisse astudes.

Kuid riiklike kulutuste kärped sellistele institutsioonidele nagu NHS on jätnud sügavad armid. Hr Sunak on lubanud lühendada ooteaegu NHS-i haiglates, muutes selle üheks oma viiest peamisest eesmärgist. Kriitikud ennustavad, et härra Cameroni valitsusajast pärit aastatepikkuse alainvesteeringute tõttu tuleb see ülesmäge võitlus.

Professor Bale ütles, et hr Cameroni küsitluste arv oli niigi madal ja tema maine määrdub veelgi pärast seda, kui ta sattus skandaali lobitöö eest 2021. aastal kokku kukkunud anglo-Austraalia finantsettevõtte Greensill Capitali nimel.

Hr Cameron saatis tekstisõnumeid hr Sunakile, kes töötas tollal riigikantslerina, kutsudes teda heaks kiitma laenu tarneahela finantseerimisettevõttele Greensill. Hr Sunak ei reageerinud taotlustele, kuid see tekitas küsimusi selle kohta, miks ettevõte sai nii palju juurdepääsu kui ta sai.

Hr Cameron ei rikkunud ühtegi seadust, kuid tema tehingud suurendasid kuvandit endisest juhist, kes teeb raha välja. Financial Timesi andmetel teenis ta Greensilli aktsiaoptsioonidest 70 miljonit dollarit; ettevõtte kokkuvarisemine muutis need väärtusetuks. Samuti reisis ta koos firma asutaja Lex Greensilliga Saudi Araabiasse, kus nad kaks koos kroonprints Mohammed bin Salmaniga telkisid.

Kõigi eelduste kohaselt oli hr Cameron nautinud mugavat postpoliitilist karjääri. Talle maksti mälestusteraamatu eest ettemaksuna 800 000 naela (980 000 dollarit). Ta liitus mitme juhatusega ja temast sai Alzheimeri heategevusorganisatsiooni president. Ta mängib regulaarselt tennist oma maja lähedal asuvas klubis Lääne-Londonis. 2017. aastal alustas härra Cameroni abikaasa Samantha oma naistemoeäri.

Etoni ja Oxfordi lõpetanud hr Cameron, kelle isa oli börsimaakler, kuulus juba Briti eliiti. Nüüd saab ta lisada lordide kojas elukaaslase, mille kuningas Charles III talle esmaspäeval andis, et tal oleks õigus töötada välisministrina. Hr Cameron astus 2016. aastal parlamendiliikme kohalt tagasi; kabinetiministrid peavad teenima kas alamkojas või lordide kojas.

Hr Cameroni kuus aastat Downing Streetil teeb temast ülimalt hea sidemega välisministri. Kuid kriitikud uurivad tema valitsuse välispoliitilisi seisukohti, millest mõned näivad tagantjärele küsitavad.

Hr Cameron võõrustas 2015. aastal Hiina presidenti Xi Jinpingit, kuulutades suhetes Pekingiga “kuldajastut”. Ta ühines 2011. aastal USA juhitud sõjalise sekkumisega Liibüas, mille tulemusel kukutati selle diktaator kolonel Muammar el-Qaddafi, kuid Suurbritannias kritiseeriti teda segaste tagajärgede pärast.

Hr Cameron arendas lähedasi suhteid Ameerika Ühendriikidega, osaledes kord kolledži korvpallimängul president Barack Obama külalisena. Kuid need kaks tabasid kavatsusi reageerida Süüriale pärast seda, kui Süüria kasutas oma rahva vastu keemiarelvi.

Obama on nimetanud Cameroni suutmatust võita parlamendi heakskiitu sõjaliseks löögiks kui üheks põhjuseks, miks ta oma kavandatud streigi ära lükkas. Hr Cameron isiklikult pooldas sõjategevust, isegi kui ta ei suutnud seadusandjaid veenda, samas kui hr Obama otsustas lõpuks selle vastu.

“Süüria kohta,” ütles hr Cameron intervjuus ajalehele The New York Times, “ma arvan, et me ei näinud asju samal viisil.”